● Värvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha VGA-lahutusega RAW-formaadis pilte. ● Kasutatakse 680x480 piksliga CMOS-sensorit ja 4,4 mm fookuskaugusega objektiivi suhtelise avaga 1,9. ● Pardakaamera võimaldab teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning vajadusel koostada suure dünaamilise ulatusega pilte. ESTCube-1 alamsüsteemid Eksperimendi alamsüsteem (lühend PL) ● Paikneb satelliidis mitmes kohas. ● Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete komplekt asub satelliidi keskmises sektsioonis ja koosneb ultrahelimootorist, millele on kinnitatud pool päikesepurje traadiga, traadi otsas olevast raskusest ning neid kõiki koos hoidvast ümbrisest. ESTCube-1 alamsüsteemid Satelliitsidejaam (lühend GS) ● Ülesandeks võimaldada raadiosidet satelliidiga Tarkvaraline missiooni juhtimiskeskus (lühend MCS)
mõõdetakse aega, mille kulutab signaal, läbimaks vahemaad satelliidist vastuvõtjani Signaali lähteaja saame, kui vastuvõtja ning satelliidi kellad sünkroniseerida - mõlemad genereerivad sama koodi täpselt samal ajal. Nüüd ei tarvitse meil teha muud, kui võtta vastu satelliidist saabunud kood ja määrata, kui kaua enne seda genereeris sama koodi vastuvõtja. Ajavahe annabki meile signaali levikuaja. Igas satelliidis on neli väga täpset ja väga kallist aatomkella (2 tseesium- ja 2 rubiidiumkella). Seirejaamad hoolitsevad selle eest, et kõigi satelliitide näitaksid ühte aega. Kuna aatomkell teeks vastuvõtja liiga kalliks, on siin kasutusel kvartskell. Satelliitide ja vastuvõtja ajastandardite erinevus selgitatakse, mõõtes kauguse neljanda satelliidini. Peatume sellel meetodil lähemalt. Lihtsuse mõttes kasutame kahemõõtmelist ruumi
annaabi.ee 
