Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ...
suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. (Tahhümeetriline mõõdistamine – kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) Tahhümeetritel on spetsiaalne seade mis korjab signaali sateliitidelt. Kõik see tehnika teeb selle riista väga kalliks. Peaaegu kõik meie objektide mõõdistamised on teostatud selle aparaadiga. 14 5 Kokkuvõtte Seoses kiiresti areneva nõudlusega uute ja innovaatiliste hoonete ja ehitiste järele ei saa kuidagi üle ega ümber geodeetilistest töödest selle juures. Ehitus ja geodeesia on omavahel väga tihedalt seotud. Ei saaks ehitada kui ei oleks võimalik kasutada geodeeti
(kliimakaardid, mullakaaridid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teatmekaardid, õppekaaridid, merekaardid, lennukaardid, teekaaridid, turismikaardid. Lisaks kaardile ja enamasti koos kaardiga kasutatakse tänapäeval oma asukoha määramiseks GPS-i e. ,Gbaalset asukohamääramise süsteemi. GPS Global Positioning System koosneb ümber Maakera tiirlevatest sateliitidest. Minimaalselt saab oma asukohja määrata kolme sateliidi abil. Sateliitidelt signaali kätesaamiseks on vaja spetsaalset GPS vastuvõtjat, mis lihtsamatel ja odavamatel juhtudel on mobiilsugune aparaat.(käsik GPS) asukoha määramis täpsus on 20 meetrist kuni mõne meetrini. Enamik käsi GPS-e on 12 kanalised (seade on võimeline vastu võtma 12 sateliidilt.) Arheoloogiliste leidude vanuse määramine. Maa areng on ligikaudu 4,5 miljardi aasta pikkune. Leidude vanuse määramiseks on vanemalt levinud raadiosüsiniku meetod. Selle meetodi kasutamine põhineb
annaabi.ee 
