tugevdada tema jõudu ning seeläbi hävitada lõplikult Jehoova. Oma eesmärkide teostamiseks peavad nad musti missasid, ohverdavad loomi ja inimesi ning tegelevad musta maagiaga. Otseselt kristlaste ja kristlike kirikute vastu nad ei astu, kuna usuvad, et sellel pole olulist rolli Jehoova hävitamisel. Sealjuures ohverdamine ja otsene kuritegevus on üliharuldased, kuna suurem osa rituaalidest on vaimsed meditatsioonid ja palved. Tuntumatest satanistlikest suundadest on okultistlik satanism kõige vähem levinud. Seda harrastatakse juba ''piibliaegadest''saati. (http://wiki.zzz.ee/index.php/Satanism#Okultistlik_satanism) 3) Happeline satanism on kõige tuntum satanismi suund. Teised satanismi suunad ei taha happelist satanismi tunnistada, kuna nad rikuvad otseselt satanismi reegleid. Tavaliselt kogunevad nad erineva suurusega gruppidesse ning
Kiriku propageerijad tegid oma tööd hästi, informeerides publikut paganate, katarite, bogomillide ja templarite ketserlikest ja jälkidest tegudest, kes oma lõhestunud elutõlgenduste ja mõnikord ka ilmselgelt satanistliku loogika tõttu väljajuurimisele kuulusid. Jutud satanistide poole röövitud ristimata lapsukeste mustal missal kasutamise kohta polnud ainult efektiivne propaganda, vaid need garanteerisid kirikule ka püsiva tulu ristimistasude näol. Kuulnud sellistest satanistlikest röövimistest, ei hoiduks ükski kristlasest ema oma lapse korralikust ristimisest, vaid kiirustaks sellega. Inimese järgmine iseloomujoon ilmneb arvatavasti selles, et nilbete mõtetega kunstnik või kirjanik võis rakendada oma rõvedusearmastust ketserlike tegude kirjeldamisel. Tsensor, kes vaatab pornograafiat, et teada, mille eest teisi hoiatada, on keskaegsete satanistlike tegude üleskirjutaja (ja muidugi ka nende kaasaegsete ajakirjanikest koopiate) tänapäevane variant.
annaabi.ee 
