ningemapartei käepikendus ja käsutäitja, mille võimalik omaalgatus sünnitas vaid pahandusi Moskvaga. Lühikest lõõga ja algusaastate kahtlustavat õhkkonda näitas seegi, et kuni 1947. aastani tegutsesid Balti liiduvabariikides neid kontrollivad bürood emapartei keskkomiteest. ÜK(b)P KK Eesti büroo loodi novembris 1944 sovetiseerimise abivahendiks. Büroo esimeheks mää- rati Kremli hierarhias küllalt kõrgel seisev Nikolai Satalin, kes 1946. aastal asendati Georgi Peroviga. Büroosse kuulusid lisaks Moskvast saadetud töötajatele EK(b)P partei esimene sekretär Nikolai Karotamm ja Rahvakomissaride Nõukogu esimees Arnold Veimer. 1944. aasta detsembris kirjutas Karotamm, et büroo ülesandeks “on juhtida EK(b)P kõikide tema eesseisvate ülesannete lahendamisel, aidata kogu tööd parandada, parandada vigu, ületada need puudused, mis töös on ja tõsta kogu töö vajalikule bolševisdikule tasemele.”
· Valitsusvõim · Nõukogude võim Võimurid: EKP- Eesti Kommunistlik Partei EKP Keskkomitee Büroo+sekretärid+aparaat EKP Maakonnakomiteed/rajoonikomiteed Partei algorganisatsioonid ENSV Ministrite Nõukogu+ministeeriumid+aparaat Maakondade/rajoonide täitevkomiteed Vallatäitevkomiteed Kõla TSN täitevkomitee ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium Kohalikud nõukogud ÜKP Keskkomitee Eesti Büroo- satalin, Perov, Jefremov 13.4 Majandussüsteemi üldiseloomustus · Põllumajandusnormid · Maareform- varade esimene ümberjaotamine · Kollektiviseerimine 13.5 Vastupanu · Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. · Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ning
Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL sissepiiratud” 1930ndate segadused ja julgeolek: Suhted Prantsusmaa ja Suurbritanniaga segased, Poola küsimused, julgeoleku probleemid- Rahavsteliit 1934. Suhted Hitleri Saksamaaga. 1939 alguses: partei juhtivatel isikutel erinev arusaam NLi välispoliitikast. Stalini kõne “uus imperialistlik sõda” 10.03.39. Molotov/Litvinov. Molotov-Ribbentropi Pakt. Hitler ja Saksamaa: Hitleri esimeses maailmasõjas 1920- poliitiline tegevus (Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei
See tähendas seda, et Moksvas ei usaldatud liiduvabariigi juhtkonda, Eesti Büroo peamiseks ülesandeks ühelt poolt kontrolli teostamine ja teiselt poolt pidi see büroo vastavat infot Kremlisse saatma. Selline Büroo ei olnud ainuomane ainult tollasele Eesti NSVle, sellised Bürood loodi ka Läti ja Leedu jaoks. 1945. aastal hakkas tegutsema ka Moldavia büroo. Loodi enamvähem analoogilised institutsioonid ka Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Eesti Büroo juhatajaks sai Nikolai Satalin? - tegemist oli täiesti arvestatava parteitegelasega. Ta oli tegelikult Moskva keskkomitee aparaadis üks olulisemaid töötajaid, tema haldusalasse kuulusi nö kaadriküsimused e inimeste ametisse nimetamine. Selles osas oli ta keskkomitee sekretäri Georgi Malinkovi lähim abiline. Antud situatsioonis võiks küsida, miks suhteliselt kõrge aparaadi tegelane järsku Eestisse saadeti. Selle taga on Kremlis aset leidnud
annaabi.ee 
