elundeid omavahel. Pilt . Koved sidekude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustanud kõõlused, sidemed, fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. 2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudet: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre põhiaine
eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed, sidekirmed ehk fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. Need kolm esimest sidekude (luukude, kõhrkude, tihe sidekude) teostavad tugifunktsiooni ning neid sidekudesid nimetatakse tugifunktsiooniga sidekudedeks. 3 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 3.1 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas
annaabi.ee 
