Raskolnikovi tee patukahetsuseni Teoses "Kuritöö ja karistus" nägi peategelane Rodion Raskolnikov kurja vaeva, et end elu merelainetel pinnal hoida. Temas oli julgust sooritada mõrv, mis tema arvates tähendas ühe õela ja rikka inimese ohverdamist teiste vaesusest päästmise nimel. Rodioni õnnetuseks sattus ta kuriteo tagajärjel oma mõtete sasipuntrasse. Lahendus hullusest vabanemiseks näis olevat enesetapus või patukahetsuses. Pärast võigast topeltmõrva elas Raskolnikov justkui kahes maailmas. Üks maailm oli reaalne, teine seevastu ulmeline. Seal ulmelises maailmas nägi Rodion kahtlaseid unenägusid, viirastusi, mis olid tingitud meeletust hirmust vahelejäämise ees. Süütundest rõhutuna, haigena üritas ta lähikondlaste armutülidest, reetmisest, pettustest ja
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud mõttelugemisvõime ning võime ennast ja asju soovi jõul ühest kohast teise liigutada (Keightley 1850:27-28). Sellest loost on “Suveöö unenäo” tegelaskujude loomisel inspiratsiooni ammutanud ka William Shakespeare (1564-1616). Komöödia tegelasteks on saanud haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania, kes satuvad täiesti inimlikku suhete sasipuntrasse. See, et tegevus toimub Ateena lähedal metsas, kinnitab Oberoni päritolu. Selle sajandi kirjandus näib aga olevat kõik senise segi paisanud – J.R.R. Tolkien (1892-1973) on rajanud Skandinaavia mütoloogia põhjal meie maailmaga paralleelse ning iseseisva ajalooga maailma, mõtelnud muuhulgas välja haldjakeeled ja tähestiku. Kõrghaldjate keel ehk kvenja ja hallhaldjate keel ehk sindar on neist vaid mõned (Tolkien 1996:394). Küsitluse vastuseid lugedes
annaabi.ee 
