kindlaks riigi konstitutsiooniga. Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid: Normatiivakt Seadus Määrus Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Individuaalsed juriidilised aktid ehk üksikaktid on samuti juriidilised aktid, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sasalda ta õigusnorme. Individuaalsed aktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmisel. Seadus Seadusandlik võim kuulub riigikogule. Seaduse vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusel ja seda teeb ka riigikogu. Formaalselt on seadus kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadus on ülimusliku iseloomuga õigusakt, mis tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadustest tulevnevate
kindlaks riigi konstitutsiooniga. Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid: Normatiivakt Seadus Määrus Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Individuaalsed juriidilised aktid ehk üksikaktid on samuti juriidilised aktid, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sasalda ta õigusnorme. Individuaalsed aktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmisel. 4.2.1 Seadus Seadusandlik võim kuulub riigikogule. Seaduse vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusel ja seda teeb ka riigikogu. Formaalselt on seadus kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadus on ülimusliku iseloomuga õigusakt, mis
annaabi.ee 
