Kliinilised tunnused on ilmekamad põrsastel, kellel vahel täheldatakse ka närvinähte ( erutus, koordinatsioonihäired, pareesid, paralüüsid ). Haiguse kerge kulu korral tekib loomadel lühiajaline kerge palavik ja kahe- kolme nädalaga loomad tervistuvad. Haiguse a l a ä g e kulg iseloomustub nõrgalt väljendunud kliiniliste tunnuste ja aeglase levikuga. Haigestub suhteliselt väike arv loomi, kellel täheldatakse üksikuid ville sõra piirdel, longet, vahel ka sõra sarvtohlu äralangemist. Reeglina lõppeb haiguse alaäge kulg looma tervistumisega. Haiguse s u b k l i i n i l i n e vorm on avastatav ainult seroloogiliste uuringutega. Patoloogilis- anatoomilised muutused. Haiguse peamisteks patoloogilis- anatoomilisteks muutusteks on villid ja haavandid kärsal, jäsemetel, harvemini suu limaskestas. Haigeid loomi ei ravita. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin. Haiged sead ja nendega kontakteerunud loomad likvideeritakse.
(narmendav serv). Erosioonid sõrgadel – ei taha tõusta, sekundaarsed infektsioonid. Kõrge haigestumus (kuni 100%), täiskasvanud loomade madal suremus, vasikate äkksurm (kuni 20%). Vasikad: ei täheldata villide moodustumist suu limaskestas! Südame- veresoonte süsteemi, mao ja soolkanali raske tabandus (kõhulahtisus). Sead: palavik (40,5 -41,5°C), lonkamine, vesikulaarsed kahjustused suus, kärsal, udaral, vesikulaarsed kahjustused jäsemetel kuni sarvtohlu eraldumiseni. Põrsaste suremus kõrge (villid ja kõhulahtisus), müokardiit, pankreatiit, gastroenteriit. Tiinetel emistel abordid tiinuse lõpus, surnud põrsaste sünd. Lambad - haigustunnused vähem ilmekad. Villid ja haavandid jäsemetel, udaral, mastiit harvemini suus. Talledel ei pruugi ville esineda, neil tekivad hingamis- ja südametegevuse häireid ja suur suremus. Salivatsioon vähemärgatav, lonkamine, villid sõravahes, -piirdel. Kitsed – haigus kulgeb tüüpilisemalt
annaabi.ee 
