1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
Haiguse inkubatsioonistaadium vältab 2 7 päeva. Kulg võib olla ä g e või a l ä g e , vorm k l i i n i l i n e või s u b k l i i n i l i n e. Äge kulg iseloomustub ulatuslike nahakahjustuste ( villid, aftid, tugev seroosne eksudatsioon, korbad ), lonke, palaviku, isutuse ja üldise loidusega. Villid lokaliseeruvad peamiselt kärsal, jäsemete distaalsete osade nahal ja udaral ning umbes 10%-il loomadest ka suu limaskestal. Jäsemete tabandumise korral võib sõra sarvtohl ära tulla. Haiguse raske kulu korral tekib haigetel sigadel kõhulahtisus, tiinetel emistel abort. Kliinilised tunnused on ilmekamad põrsastel, kellel vahel täheldatakse ka närvinähte ( erutus, koordinatsioonihäired, pareesid, paralüüsid ). Haiguse kerge kulu korral tekib loomadel lühiajaline kerge palavik ja kahe- kolme nädalaga loomad tervistuvad. Haiguse a l a ä g e kulg iseloomustub nõrgalt väljendunud kliiniliste tunnuste ja aeglase levikuga