Korallid juhan 8c klass 2010 Väiksed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või
3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal on külmad veed ja külmades vetes sigivad kalad rohkem ja kiiremini ning on rasvasemad. Leidsin internetist ka ühe kaardi, kus on kalarikkamad alad ära toodud: 4. Õisloomad ehk korallid on mereliste ainuõõssete klass. Koralle on nii üksikuid kui ka koloonialisi, isendi suurus küünib mõnest mm kuni 1 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike. Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad elavad Austraalia idarannikul(Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika
kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Elupaik Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Korallid elutsevad ekvaatori ligiduses, kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused
Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Korallid elutsevad ekvaatori ligiduses, kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt
maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra. Korallrahude moodustamises osaletakse sarraga. (Leelo Alasi, 2012) 2.Sammalloomad Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides. Üks suurimaid leiukohti on põlevkivikihind. (Ivar Puura, 2006) On koloonialise eluviisiga. Koloonia koosneb pisikestest üksikisenditest, kes on skeleti kaudu kokku kasvanud
annaabi.ee 
