andes talle piisavalt ruumi liikumiseks, hoides teda õiges toitumuses ja jälgides nende kasvamist. LAMEKABI Milline näeb välja ? Sarvtald on vajunud Verevalumid kabjas Hobune toetub pigem päkale Miks tekkib ? Halb sepa töö Kooletusse jäetud kabjad Kuidas ravida? Ravirautus Ennetada regulaarse ja oskusliku sepa külastusega. AHASKABI Milline näeb välja ? Kabi on ahenenud, eriti päka piirkonnast Ahenenud sarvkiil Miks tekkib ? Halb rautus Raudade pikajaline all hoidmine Süstikluu kahjustused Kuidas ravida ? Korrapärane, regulaarne ja oskuskil sepa külastus LAMINIIT Kirjeldus Laminiit on kompleksne ja paljuski veel arusaamatu haigus, mille käigus kabjaluu ja kabja sarvkesta vahelised lamellid haigestuvad ega suuda enam kabjaluud toetada. Haiguse tagajärjel vajub kabjaluu allapoole kuni selleni, et luu võib kabja põhjast läbi vajuda.
esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.
annaabi.ee 
