ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus. Tõsistemaks on atsüklilised verejooksud, kontaktveritsused
käärimisproduktide imendumine. Histoloogiliselt ehituselt on eesmao piirkonnad enam-vähem ühesugused, neid kõiki katab kutaanne limaskest, limaskestas puuduvad näärmed. Limaskesta kõrgendid erinevates eesmao osades on erinevad kuju ja kõrguse poolest, mistõttu eesmao erinevate piirkondade pind moodustab erikujulisi välju. Eesmao limaskest - tunica mucosa proventriculi - epiteeli moodustavad 5 - 15 rakukihti, epiteel on osaliselt sarvestuv - proopria on sidekoeline, sisaldab rohkelt elastseid kiude - limaskesta lihaskiht on ainult võrkmikuharjades ja kiidekalestmetes - submukoosa on sidekoeline Eesmao lihaskest - tunica muscularis proventriculi - sisemine lihaskiht - välimine lihaskiht Mõlemad lihaskihid moodustab põhiliselt silelihaskude, kuid vatsa kardia osas ja võrkmikuvao põhjas leidub ka vähesel hulgal skeletilihaskiude Eesmao välimine kest - tunica serosa
annaabi.ee 
