Ruoni, Kuoni, Werni, müürseppmeiter ja veel teised seisavad kindluse lähedal (sama kindlus, mis esimese vaatuse kolmandas pildis) Tulemärgid ja kellahelin on teateks, et läinud vaenlane. Rahvas tahab kindlust (Uri Sundus) hävitada. Fürst hoiab neid tagasi. Inimesed ei kuula teda ja hakkavad lammutama. Tulevad Melchtal ja Baumgarten, imestusega, et loss ikka veel püsti. Rossberg ja Sarnen olid juba langenud. Rudenz oli päästnud Berta põlevast kindlusest (Sarnenist) Puhutakse Uri sarvesi kindlus on langenud. Kübar, mida pidi kogu rahvas kummardama, jäeti vabadusemärgiks alles(inimesed tahtsid seda põletada, aga Fürst takistas neid). Kõik on õnnelikud, et türannivõim on langenud. Rösselmann ja Stauffacher tulevad teatega, et keiser Albercht on mõrvatud tema enese vennepoja, Johanni poolt(tahtis saada isa pärandit). Mehed kaisutavad üksteist. Köster tuleb kirjaga, milles Lesk Kuninganna soovib Urile, Schwyzile ja Underwaldenile head. Rahvas jääb ükskõikseks
o verbide 1. pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’; Varbla ja Tõstamaa murrakusse pole jõudnud mitmed läänemurde uuendused: o v ei ole muutunud b-ks; o puudub geminatsioon, nt tuBa ‘tuppa’; o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’; o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’; Keskrühm Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak; Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’;
annaabi.ee 
