kiireks liikumiseks. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. · Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber. Schwanni rakud perifeersetes närvides Oligodendrotsüüdid KNSi Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. · Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise. Levik: kahe närviraku vahel on pisut ruumi (sünaptiline pilu), kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab
keha. Nii aksonid kui dendriidid võivad olla väga ulatuslikult jagunenud. Aksonid on kaetud erilise isoleeriva, nn. müeliini kihiga (müeliini tupp). Müeliini tekitavad spetsiaalsed rakud, mis paiknevad ümber aksonite - Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. Iga kasvava jätke (akson või dendriit ehk neuriit) tipus on spetsiaalne laienenud struktuur - kasvukoonus. Sealt ulatuvad välja filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas. Sünaps on koht, kus närviraku neuriit puutub kokku teise närviraku neuriidiga, närviraku stroomaga või efektorelundiga. Elektrilise sünapsi puhul on ühenduskohad tihedad ning
Nii aksonid kui dendriidid võivad olla väga ulatuslikult jagunenud. Aksonid on kaetud erilise isoleeriva, nn. müeliini kihiga (müeliini tupp). Müeliini tekitavad spetsiaalsed rakud, mis paiknevad ümber aksonite - Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. Iga kasvava jätke (akson või dendriit ehk neuriit) tipus on spetsiaalne laienenud struktuur - kasvukoonus. Sealt ulatuvad välja filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas. Sünaps on koht, kus närviraku neuriit puutub kokku teise närviraku neuriidiga, närviraku stroomaga või efektorelundiga. Elektrilise sünapsi puhul on
annaabi.ee 
