kunstnikkonnas liikudes.) NB! Ilu ja inetuse ajaloost on mõtisklenud meessemiootik Ecco. Võttes verbaalsesse esseemaailma ette ühe pildiinterventsiooni, asetan järgnevalt kõrvu fotod Lilli Suburgist, tema Pärnu tütarlastekooli pinginaabrist Lydia Koidulast ja ca 1,5 põlvkonda hilisemast Marie Underist (küll teades Suburgi rahvusärkamisajakõlalist nime, kuid teadmata tema välimust, kujutlesin millegipärast teda Marie Underile sarnanevana). Lydia Emilie Florentine Lilli (Caroline) Marie JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist
sisemaailmast. Näeme asju vastavalt oma keelele, ajastule, kultuurilistele ning rassilistele eripäradele. Antud vaateviisi rakendab Jung ka teoloogiale. Kuna ,,objektiivset" vaatenurka pole paratamatult võimalik saavutada, siis tuleb selle taotlemisest algusest peale loobuda. Kogu teoloogia oma mõttelaadi ning järeldustega on loodud inimliku psüühika poolt. Inimene on seega teoloogia mõõt ning isegi Jumalat saab vaadelda inimesega sarnanevana, kuna teisiti me niikuinii ei suuda. Ei ole siis ime, et Jung omistab Jumalale Varju-Lutsiferi, kompleksid ning iseloomu järkjärgulise arengu - kõik omadused, mis on inimesele iseloomulikud. Probleem tekib muidugi seal, kus selgub, et oleme meist väljaspool asuvaile vaadeldud nähtustele (ka näiteks Jumalale) meelevaldselt omistanud asju, mis neis puuduvad, kuid meis on olemas. Antropomorfismid võivad ehk olla vältimatud, kuid kas need saavad olla põhiargumendid? Kas
annaabi.ee 
