ning noormees sa peagi Ottawa ja Monatréali seltskonnas omanimeliseks. Briti kindralkuberneri uhkes residentsis Rideau Hallis ei toimunud pea ühtki pidu tema osavõtuta. Erilist kiindumust tundis noor sakslane "kuberneri ilusa tütre Patricia vastu", keda ta meenutas isegi veel surmakandidaadina. Ribbentrop astus Rideau´ spordiklubi liikmeks ja osales väljaspool riikigi tuntud jäätantsu trupis "Minto Six". Ta oli vilunud golfi- ja tennisemängija ning sarmantse tantsija ja naistemehena pani tan ii mõnegi koorekihi peretütre südame kiiremini põksuma. Noor välissakslane ei olnud ainult galantine seltskonnalõvi, vaid ka edukas ettevõtja. Osa varandusega, mis ta oli kopsutuberkuloosi surnud emalt pärinud, kinnitas ta kanda veiniäris, tegeldes selle impordi ja ekspordiga. 1913. aastaks olid edukaks karjääriks Kanadas kõik eeldused loodud, kuid siis sundis rank neeruhaigus teda tõvevoodisse heitma. Ravimiseks otsustas ta Saksamaale naasta
karvustas ja ta pikali tõukas. Veider on siin see, et Johann Reuter Patkuli võlausaldaja oli, kellele Patkul 1688. aastaks 13200 riigitaalrit võlgnes. Kakluse asi läks muidugi kohtusse, kus Patkul kohust tühiste vorminõuetega pikka aega väsitas. Asi lõppes Patkuli andekspalumisega kõrgete härrade juuresolekul Peetri kiriku eeskojas. Selles asjas paistab Patkuli olemus selgesti välja: piiritu protsessimishimu sageli tühiste asjade pärast koos samaaegse võluva ning sarmantse käitumisega seltskonnas. Krahv Stenbock, kes ilmselt Patkuli loomust tundis, olevat Karl XI-le öelnud, et selle mehega keskteed käia ei tohi, tuleb tal kas kohe pea maha lüüa või siis kõrgele kohale edutada. Siinkohal tuleks nõustuda Helmi Neggoga, kes analüüsis rootslaste käitumist mõisate reduktsioonil ja leidis, et mingisugusest tegelikust sakslaste õigusest Liivimaale ei saa üldse juttugi olla, sest tegu polnud kaugeltki vabatahtliku uniooniga
annaabi.ee 
