mis on Saksa rahvusele eluliselt vajalik. Siis tuleks öelda "hüvasti" igasugusele Saksamaale kasulikule välispoliitikale, siis tuleks panna rist kogu saksa rahva tuleviku kohale. Selles annab endale väga hästi aru juutlus. Mitte juhuslik pole asjaolu, et neid, meie rahva jaoks surmaohtlikke ideid tuuakse meie keskkonda kõige enam juutide poolt. Juudid tunnevad liigagi hästi meie venda sakslast, nad mõistavad suurepäraselt, et keskmine sakslane läheb kergesti sellise sarlatani õnge, kes suudab temale tõestada, nagu oleks leitud üldpäästevahend viia looduse seadustesse sisse parandus ja kuulutada julm ja halastamatu võitlus olemasolu eest liigseks. Selline keskmine sakslane kuulab meeleldi, kui temale tõestatakse, et planeedi isandaks võib saada ilma raske tööta, lihtsalt "mittemidagitehes" abil. On vaja tingimata kõigest jõust alla kriipsutada: iga sisemine koloniseerimine Saksamaal peab
minna. Mis parata! Tsivilisatsioon pole veel nii kaugele arenenud, et inimene võiks ihualasti käia, nagu seda vana Diogenes * tahtis. Lisage siia veel juurde, et puhus väga külm tuul ja jaanuar pole eriti sobiv kuu, et inimkonda katsuda tagajärjekalt sellele tsivilisatsiooni astmele tõsta. See kuub juhtus mu silma alla sattuma, ma võtsin ta vastu ja jätsin kohe maha oma vana musta urbi, mis minusugust hermeetikut kaugeltki hermeetiliselt ei katnud. Nii olen ma siis sarlatani riides, nagu püha Genesius.* Mis parata! See on ajutine varjutusaeg. Aga isegi Apol-lonil tuli kord Admetose * juures sigu karjatada!» «Olete ka ameti valinud!» vastas ülemdiakon. «Olen teiega nõus, mu õpetaja, parem on filosofeerida ja luuletada, puhuda ääsis lõket või taevast tuld hankida, kui kanda kasse mööda tänavaid. Ja seepärast, kui te mind hõikasite, tundsin ma ennast sama rumalana kui eesel praevarda ees. Aga mis teha, aulik härra
annaabi.ee 
