2 VO2 kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): · müofibrillaarsete valkude -, sarkoplasmaatilise retiikulumi- ja sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine * Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases * Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine Suurenevad võimalused ATP energia kiireks kasutamiseks (müosiini ATP-aasi aktiivsus, Na/K ja Ca-pumbad jms) ja ATP kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile.
keskmine ja kiiretes glükolüütilistes kiududes väike. Vastupidavutreeninguga suureneb skeletilihases müoglobiini hulk. 10. Hemoglobiini hulk: 11. Jõu- ja kiirustreeningu tulemusena tekkivad biokeemilised muutused organismis: 1) Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): peamiselt IIA ja IIX tüüpi kiud; Müofibrillaarsete valkude hulga suurenemine, Sarkoplasmaatilise retiikulumi valkude hulga suurenemine, Sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine. 2) Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases; 3) Kreatiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine skeletilihases; 4) Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases; 5) Puhversüsteemide mahtuvuse suurenemine skeletilihases; 6) Kapillaaride tiheduse ja mitokondrite suhtelise ruumala vähenemine skeletilihases. 12. Skeletilihase hüpertroofia, eri tüüpi lihaskiudude ristlõikepindala muutused ning