eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest
Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille. Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeeri otstes on ristiasetsev tuubul (t-tuubul), mis on sarkolemmi pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Paksud filamendid koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest 9 Lehekülg
13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,pluss" otsa ja dissotsieeruvad ,,miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Tuubulid on vajalikud närviimpulsside levimiseks, SR on Ca-ioonide depooks. Sarkomeeri ehitus ja töö Sarkomeer koosneb paksudest filamentidest (müosiin) ja peenikestest filamentidest (aktiini polümeerid). Kui Ca-ioonid vabanevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, siis võimaldavad need aktiini polümeerivad
3. Skeletilihaste raku ehitus. Sarkomeeri mõiste, sarkomeeri valgud, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus · Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga Skeletilihase raku struktuur Pikk
teatud intervallidena aktiinifilamentide vahel. Aktiini filamendid lihasrakus Imetajatel on 4 pōhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z- diskile, mis koosneb pōhiliselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu
vastutavad kikide tahtele alluvate liikumiste eest. Skeleti- e. vöötlihasrakk on hiiglaslik süntsütsiaalne rakk, kuni 50 cm pikk ja 100 mikrom. paks. Üks lihaskiud vastab ühele rakule. Sisaldab palju tuumasid, tuumad paiknevad perifeerias. (joonis) Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Iga fibrilli läbimt on 1-2 mikrom. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, kus peale aktiini esinevad veel tropomüosiin ja troponiin; paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele
annaabi.ee 
