aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes,
Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Silelihaskude- kontraktsioonid on aeglased ja kestvad, ehituslikult koosneb silelihaskiududest. vöötlihaskude- tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.. Skeletilihase moodustavad vöötlihaskiud, mis koosnevad müofibrillidest, mida moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiin ja müosiin omakorda moodustavad sarkomeere, mis on avajalikud kontraktsioonideks. Südamelihaskude- Südamelihaste talitlus ei allu inimese tahtele. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. 44. Närvikude Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning närvirakkude koondistes. Närvirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja närvikoes. Närvirakust väljub üks, kaks või mitu haru. Kujult ja talitluselt jaotatakse harud dendriitideks ja aksoniteks
võimalik põhjus ka - liigne piimhappe kogunemine lihasse, vähene treenitus, lihasvigastus. Meh. surve lihaskiududele võivad põhjustada mikrokahjustusi. 4.12. Silelihaste struktuur, aktsioonipotentsiaali ja kontraktsiooni kulgemise iseärasused. Veresoonte seintes, siseelundite seintes. Kontrollivad veresoonte diameetrit ja siseorganite sisu liikumist. Aeglased kontraktsioonid. Väiksed ühe tuumaga. Olemas aktiini ja müosiini filamendid (ei moodusta sarkomeere), müosiini vähem kui skeletilihases. Pole risttuubuleid, sarkoplasmaatiline retiikulum halvasti arenenud. Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinev AP teke: 1) AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). 2) AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). 3) AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele (hapniku
annaabi.ee 
