Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht
(öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada. Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene sõna ja nimed: ,,Kuidas elad, Ann?", ,,Õhtusöök viiele", ,,Toomas Nipernaadi". Pealkirjad on raamatutel, artiklitel, filmidel, mängudel, saadetel, sarjadel, muusikateostel, kunstiteostel, fotodel jne. Pealkirja käänamine Soovitav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Toomas Nipernaadi" filmis ,,Kurjad hinged"
9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10. Nimed kirjutatakse suure thega. Nimed on taevakehadel, isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, ajalehtedel, ajakirjadel, ajaloosndmustel, 11. Nimetused kirjutatakse vikese thega. Nimetused on kuudel, keeltel, rahvustel, ndalapevadel, phadel ja thtpevadel. 12. Pealkirjad kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides. Pealkirjad on saadetel, sarjadel, filmidel, raamatutel ja teistel teostel (ballett, etendus, maal jne) 13. Snade muutmist nimetatakse knamiseks ja pramiseks. Snu, mida saab 14 kndes knata, nimetatakse kndsnadeks. Snu, mida saab ainsuse ja mitmuse kolmes prdes prata, nimetatakse prdsnadeks. 14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse?, missugust? jne
Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid)
Rahvusarhiivi ,,Dokumendi- ja arhiivihalduse" juhisele. Esiteks peaksid olema juhtimis- ning tugifunktsioonid eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Funktsioonide tähised on puudulikud kolmas, viies ning kaheksas funktsioon on loetelust välja jäetud. Samuti võiks olla märkuste lahter viimane mitte tabeli keskosas. Iga uue funktsiooniga alustades võiks olla uuesti tabeli päised märgitud, kuna väga ebamugav on dokumenti algusesse ja jälle tagasi kerida. Samuti polnud kõikidel sarjadel määratud vastutatavat struktuuriüksust või isikut. Viru Maakohtu dokumentide loetelu jättis kokkuvõttes lohaka mulje. 2.3 Tartu Observatooriumi dokumentide loetelu Tartu Observatooriumi dokumentide loetelu jõustus 15.03.2011. Loetelu on koostatud funktsioonipõhiselt. Tabel koosneb kaheksast veerust: tähis, sarja pealkiri, säilitustähtaeg, teabekandja, kasutuskoht, juurdepääsupiirang, avalikustamine ning märkused. Tabeli pealdises on funktsioon ja funktsiooni tähis
annaabi.ee 
