Carum carvi ehk harilik köömen Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Õied väiksed, valkjad. Köömne vilju on lisaks ravimisele kasutatud veel ammustest aegadest kui head maitseainet. Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Harilik naat on laialehine püstpüsik, ta laieneb rohkete valgete risoomide abil; varjukates metsades säilibki vegetatiivsena. Tüüpilise putkena on taime vars seest õõnes, ülemises osas sageli harunenud, 50-100 cm kõrge. Lehed üldkujult lai-kolmnurkjad, tavaliselt kaheli- kolmetised, alumiselt pinnalt hallikasrohelised. Naadil on võime eritada vett tilgana nagu kortselelgi. Õied on valged ja asuvad suurtes liitsarikõisikutes, nagu sarikalistele omane (aedtill!). Õitseb juunist augustini. Viljaks on kaksikseemnis; puist- ja loomlevi. Paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetga. Kasutamine: rohelised taimeosad sisaldavad C-vitamiini, noored lehed sobivad salatiks ja supilisandiks. Heaks söödataimeks põtradele. Naadi lehtede mahl mahendab sääsepistete valulisust. Vanasti kasutati taime podagra ja reuma ravil. METSTARN Carex sylvatica. Taime nime tõlkimine ei peaks Teile enam raskusi tekitama
annaabi.ee 
