Tutanhamon on maetud sinnakanti. 1905-1906 leiti väike Tutanhamoni nimega fajansskruus, 1907 vaarao balsameerimisvahendite ja peiede jäänused, 1909 peidik, kus oli kaariku kuldfragmente (murdunud tükke) ja mööblitükke ; peidikuleidudel oli Tutanhamoni nimi ja Eje kui lihtsureliku nimi. Lugu Carteri otsingutest ja tema mõistvast patroonist, Carnarvoni viiendast krahvist, on hästi tuntud. Kolmest sarkofaagis leidunud sargast oli kõige sisemine massiivsest kullast, kaks välimist olid kullatud puust. Vaarao muumia lebas keset kogu seda hiilgust, kuulus kuldmask ees, kuid oli kehva palsameerimise tõttu üsna viletsas korras. Teispool maalitud matusekambrit (hauakambri ainus kaunistatud ruum) viis lahtine ukseava varakambrisse, mida valvas suur lamava saakali Anubise puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist (mineraalsest kalt- siumkarbonaadist) kanoopide laegas
sosistas ta erutatult. Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim, hinnalisim, mida arheoloogid iial olid maapuest pevavalgele toonud. Seal seisis lootoseiekujuline lbipaistev alabasterkarikas, sellest vasakul mitu kulla ja klaasintarsiaga kaunistatud mberpaisatud vankrit. Nende taga prani silmi vaatav kuningakuju, kullast voodid, mustad kirstud, kuldne troon. Kuid polnud jlgegi sargast vi muumiast. See oli alles ammendamatute aaretega tidetud labrindi eeskamber. Carter ja Carnarvon olid ksmeelselt veendunud: see oli maailma ajaloo sensatsioonilisim leid. Nad tlesid selle vlja, ilma et oleksid teadnud, mis neid haua lejnud kambrites veel ees ootab. Sissekik suleti taas. Vastutustundliku teadlasena valmistas Carter hauakambri avamist ette pisimate ksikasjadeni. Tema esimeste meetmete hulka kuulus Kairost raudvarbadest vreukse tellimine. Seni valvas Callender oma meeskonnaga