kroonis kirstukaanele nikerdatud lahkunu nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks. Sama eesmärki teenisid võltsuksed külgedel. Sargad kaeti hiljem üha rikkalikumalt surnuvormelite, niinimetatud õnnistustega. Et surnule pidi kaasa andma võimalikult palju õnnistusi ja sargal enam selleks ruumi ei jätkunud, oldi sunnitud need papüürusele kirjutama ja sarka asetama: see ongi nn. surnuraamat. Kirjad palusid jumalatelt abi. Anubis, Osiris, Nut ja Isis, eelkõige aga neli Horose last pidid lahkunut kaitsma. Viimased olid need, kes olid avanud Osirise suu, et too taas süüa ja kõnelda saaks. Ning samuti pidid Horose pojad surnut hoidma nälja ja janu eest. Kui muumia oli sarka suletud ja
nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks. Sama eesmärki teenisid võltsuksed külgedel. Sargad kaeti hiljem üha rikkalikumalt surnuvormelite, niinimetatud õnnistustega. Et surnule pidi kaasa andma võimalikult palju õnnistusi ja sargal enam selleks ruumi ei jätkunud, oldi sunnitud need papüürusele kirjutama ja sarka asetama: see ongi nn. surnuraamat. Kirjad palusid jumalatelt abi. Anubis, Osiris, Nut ja Isis, eelkõige aga neli Horose last pidid lahkunut kaitsma. Viimased olid need, kes olid avanud Osirise suu, et too taas süüa ja kõnelda saaks. Ning samuti pidid Horose pojad surnut hoidma nälja ja janu eest. Kui muumia oli sarka suletud