spooridest vegetatiivsed vormid, mis oma elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga valulikud ning võivad tekitada ka luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva haaratuse tõttu. RAVI JA PROFÜLAKTIKA Haava korrastus Antibiootikumiravi Immuniseerimine immunoglobuliiniga, anatoksiiniga Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95%
• Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega Haigusnähud • Suurenenud lihastoonus ja spasmid • Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini • Läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus • Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas Neonataalne teetanus Nakatutakse nabanööri otsa kaudu õib muutuda generaliseerunud teetanuseks urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja profülaktika • Kliiniline diagnoos pannakse iseloomulike haigustunnuste esinemisel
päevast mitme nädalani, mõnikord isegi kuu aega. Arvatakse, et inkubatsiooniperioodi pikkus oleneb otseselt sellest, kui pikk on vahemaa primaarse infitseerunud haava ja kesknärvisüsteemi vahel ning mikroobitüve poolt toodetud toksiinide hulgast. Kliiniline pilt 2 Generaliseerunud teetanus. Konvulsiiv-toonilised kokkutõmbed suvalistes lihastes, eelkõige haava lähedal paiknevais. Edasi tekib "lõuakangestus", mis tekib mälumislihaste haaratusest. Patsiendil tekib risus sardonicus, suu avamise ja neelamise häire. Nimetatud sümptom on üks varasemaid, nagu ka higistamine, ärrituvus ja püsiv seljakangestus (opisthotonus). Edaspidi haaratakse kaasa teised lihased, kusjuures iga välisärritus põhjustab valusate spasmide teket. Patsient on täie teadvuse juures. Toksiin kahjustab ka vegetatiivset närvisüsteemi, tekivad südame arütmia, vererõhu kõikumised, tugev higistamine ja dehüdratatsioon. Surm saabub