Midas tappis end, Früügia riik kaotas senise tähtsuse ja langes peagi Lüüdia võimu alla. Lüüdia Lüüdlased asusid Anatoolia lääneosas. Riigi pealinnaks kujunes Sardis. Suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 680 650), kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt, kes tema järglase (Ardys, u 650 615) ajal rüüstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Lüüdia kuningad väärismetalli müntimist, mille peatselt võtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga lüüdia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale. Võimsaim Lüüdia valitseja oli kreeka pärimuse järgi Kroisos (u 560 546). Tema
nende pealikud, nad valisid uued pealikud, Xenophoni, liikusid musta mere äärde, ja kreekasse tagasi . Poliitilises mõttes tõi see sõjaretk kaasa, sparta ja pärsia suhete halvenemise. Spartalased olid Kyrost toetanud, kuid ta kaotas selle. Algas pärsias sparta sõda, spartalased kelle liidriks tõusis toona Agesilaos, kes sisuliselt 399-361 üks kahest sparta kuningast, kõige mõjukam mees.,võttis ette sõjaretke väike-aasiasse, rüüstas Sardist ja oli edukas seal. See omakorda tähendas seda, pärslased panid ära kõik oma asjad mängu , et kujundada sparta vastane liit, altkäemaksudega jne.Suutsid moodustadada koalitsiooni, teebalased, ateenlased, argoslased, ja korinthoslased. Siit sai alguse Korinthose sõda 395-386 , mille sõjategevusest pole tarvis pikemalt rääkida, aga mis on sõja peamine mõte, spartalased pidid oma väed väike-aasiast ära tooma, ateenlaste vaatekohalt oluline,
annaabi.ee 
