toit. Traditsioonilisi roogasid pakuvad nii kallid restoranid kui ka kõige lihtsamad kohvikud. Kuid portugallased võivad olla ka väga leidlikud - sageli üllatatakse klienti huvitavate roogadega, näiteks merekarbid ja sealiha, merikeel banaanidega, sealiha viigimarjadega. Portugal on koht neile, kes armastavad mereande - just püütud kalu ja koorikloomi leidub siin külluses. Tagasihoidlik, kuid noobel Portugali sardiin on odava hinna eest saadaval kõikjal, iseäranis aga lõuna pool. Sardiinide kõrvale pakutakse kannikas talupojaleiba või -saia ja pudel majaveini: ka väikese eelarvega on pidusöök garanteeritud. Siiski ei koonerdata restoranides lihaga, menüüs on maitsvaid sealiha- ja lambapraade ning veiselihalõike. Samuti võib nautida värskelt korjatud puu- ja köögivilju, rääkimata Portugali veinidest, mis on valdavalt täiesti joodavad. Parimateks roogadeks tuleb lugeda kohalikud hautised, näiteks Alentejo ensopadad, Algarve caldeiradad ja Estremadura Acordad
458 km ning Moulouya 520 km. Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates. Kalandus Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad: sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest. Kahjuks ei saa riik täielmääral neist mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse laevastik ja töötlemise vahendid. Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast) võiksid püüda kala Maroko vetest. Rahvusvahelised organisatsioonid UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNOCI, UNSC , UNWTO, WCO, WIPO, WMO, WTO, ABEDA, AFESD, AMF, AMU, CAEU, CD, EBRD, FAO, IAEA, IBRD,
annaabi.ee 
