matuseid. Afganistani viimased põlised kristlased armeenlased lahkusid sealt 19. sajandi lõpul ja viimane juut suri 1970. aastatel. 7 Keeled Afganistanis Puštu / پښتوPass͟ htū Puštu keel kasutab pärsia-araabia kirja, mida kirjutatakse paremalt vasakule. Vokaalidiakriitikuid kasutatakse häälduse märkimiseks suhteliselt harva. Puštu keelt kõneldakse peamiselt Afganistanis, kus see on dari keele kõrval ametlik keel (Sardar Mohammed Hashim Khani ajal kuulutati puštu keel 1936 Afganistaniriigikeeleks), ja Pakistanis. Puštu keelt kõneldakse Afganistanis eriti Kandahāri, Jalālābādi, Ghaznī ja Khowsti ümbruses ning Kabuli ja Farāhi provintsis, Pakistanis muuhulgas Belutšistanis ja Peshawari ümbruses. Puštu keel kuulub indoeuroopa keelkonna iraani rühma, täpsemalt idairaani keelte kagurühma. Nagu teistelegi viimasesse kuuluvatele keeltele, on puštu keelele omased
30. novembril 1947, kui tema lahkhelid lord Mountbatteniga India jaotamise küsimuses muutusid juba liiga suureks. Kolmandaks on raske selgitada lord Mountbatteni tegevust, mis oli vastuolus tema enda formuleeritud India jaotamise plaaniga. Seda plaani ei pidanud endale kohustuslikuks ka Pakistani valitsus. Sõjategevuse algusele järgnesid poliitilised sammud. 24. oktoobril 1947 moodustati Poonchis Kashmiri marionetlik ajutine valitsus eesotsas juriidilise haridusega muslimi sardar Muhammad Ibrahimiga. Nädalapäevad hiljem pöördus ta ÜRO poole agressioonisüüdistusega India aadressil. Lord L. Mountbatten pani ette kas jaotada Kashmir või anda küsimus arutlusele ÜRO Julgeolekunõukogusse. Suurbritannia valitsus oli selleks ajaks ilmselt jõudnud otsusele katsuda leida Kashmiri probleemile uutes tingimustes uus lahendus. Mountbatteni ettepanekut järgides pöördusid India rahumeelsed liidrid 31. detsembril 1947 ÜRO Julgeolekunõukogusse