Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele, 2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks. 3) Pärisaruniit rohumaa, moreen/viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik,
Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse
Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse
annaabi.ee 
