Ersa ja moksa kirjakeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele on riigikeeled vene, ersa ja moksa keel Moksa ja ersa keele staatus on formaalsus avalikus elus ega hariduses neil erilist kaalu pole Tänapäev Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste juures. 1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20. sajandi lõpus levis ateism Mitmesugused uususundid Riietus Paksemad üleriided kalevist kuued ja kasukad Talvised rõivad seljalt kurrutatud lambanahksed kasukad Pildil: kasukas or, vatimantel nankakoos laia vööga gushak, jalas vildid tjoplõ
Koolis õpetati mordva keeli vaid esimestes klassides (peamiselt maal) ning kirjasõna ilmus neis vähem kui enne II ilmasõda. Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni kaasa ka mordvalaste juures. Sügisel 1989 algatasid peamiselt ersa humanitaarid rahvarindelaadse organisatsiooni Mastorava (Maaema) loomise. 1991 loodi Mordva ülikooli juures mordva kultuuri ja keele edendamiseks ühing Vaigel' 'Hääl'. Märtsis 1992 tuli Saranskis kokku Esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress. Probleemiks kujunesid pinged ersade ja moksade vahel. Ersad olid aktiivsemad ja radikaalsemad ning süüdistasid moksasid liigses loiduses ja leplikuses. 1993 tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan´ mastor 'Ersamaa' ja Erz´ava 'Ersa ema'. Aktiviseerus ka ersa diasporaa. Ersad polnud rahul koondetnonüümiga "mordva" ning selle kasutamisega vabariigi nimes. Küsimus oli selles, mis sellest vabariigist üldse peaks saama
annaabi.ee 
