Roots, E. (Eesti) loomatervishoiu ja piimahügieeni professor, tegeles brutselloosi ja udarahaigustega. Ruffus, J. (XIII, XIV saj) suur hobusearst. Avaldas 1250 raamatut hobuste meditsiinist. Haigused, söötmine, rautamine jne. Teos tõstis vm samale tasemele humm-ga. Avaldas mõju 500 aastat! Röntgen, K. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid. Schleiden, M.J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad. Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin. Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog. Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine. Zemmers, E
aastani selle juhataja. Kaitsevägede Staabi ülema kindralmajor Juhan Tõrvandi abikaasa. Vabastati NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt peale 12.märtsi 1934.aasta sõjaväelist riigipööret, kuna tema abikaasa vastu oli seoses sõjalaevade müügiga Peruule algatatud juurdlus. Küüditati perekonnaga 14.juunil 1941 Siberisse, arreteeriti asumisel olles 1943.aastal uuesti ning saadeti 8 aastaks sunnitööle. Suri asumisel Kirovi oblastis 1953.aasta suvel. EBBA MARIE SARAL (1890 Haljala 1942 Sosva vangilaager) oli 1927 1936 NKK Keskjuhatuse abiesinaine ja 1925 1940 NKK Tartu ringkonna esinaine. Õppis mitmetes käsitöökoolides Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja Rootsis. Ajakirjade "Käsitööleht" ja "Taluperenaine" toimetaja ning Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi asutajaliige ja hilisem juhatuse liige. Kodukäsitöö arendaja ning Eesti rahvarõivaste populariseerija. Loomaarstiteadlase professor Karl Sarali abikaasa. Küüditati 14
Nad ei soovinud seda ning takistasid asutava kogu loomist ning katkestasid teise nädala valimisi. Päästekomitee loomine: Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918. Asutada kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte kuni normaalsete olude loomiseni kõik riiklik võim anda. Liikmeteks said K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. Iseseisvusmanifest: Iseseisvusmanifesti sünd- Vanemate Nõukogu koosolek 18. veebruar 1918 Haritlaste Klubi ruumides Estonias. (Jaakson, Saral, Raarnot, Neggo, Kukk, Vilms, Päts). Koosolekul pandi paika üldised põhimõtted, millest tuleb rääkida manifestil. Moodustati komisjon. 20. veebruariks oli manifest koostamata, seejärel Peterson ja Kukk võtsin manifesti enda kätesse ning kirjutasid 21. veebruariks manifesti kokku, seda kiideti heaks ning sai allkirjastatud. Võimu ülevõtmine; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides: Haapsalu, 21
kokku. Saraalune oli sama pikk kui onn, kuid kitsas -- kõigest umbes kuus jalga lai. Sara uks oli Kuna pool; sel oli ripplukk ees. Tom läks seebikeetmise kööki, kõlas seal ringi ja tõi seatt raudkonksu, millega seebikeetmiskatla kaant kergi-tatakse. Sellega kangutas ta teise lukukrambi lahti. Lukk kukkus eest,, me avasime ukse, läksime sisse, panime ukse kinni, tõmbasime tikust tuld ja nägime, gt sara oli ehitatud küll onni külge, kuid polnud sellega ühenduses. 440 Saral polnud põrandat ja sees polnud midagi peale mõne vana roostetanud tarvituseks kõlbmatu Kabli, mõne labida, mõne kirka ja katkise saha. Tikk kustus, me läksime välja, lükkasime krambi jälle sisse ja uks oli lukus nagu ennegi. Tom oli rõõmu täis. Ta ütles: «Nüüd oleme õigel teel. Kaevame ta välja. See võtab umbes nädal aega!» Siis läksime maja poole tagasi: ma läksin tagumise ukse juurde, seal polnud muud tarvis kui kuradinahksest rihmast tõmmata ja uks oligi lahti
annaabi.ee 
