saamisega, kuu aasta jooksul neli last saada on rohkem kui müstiline, tahtes ka nende eest korralikult hoolt kanda ja armastust anda. Harriet ütles, et kavatsevadki vahet pidada, vähemalt kolm aastat. Kuid siiski siiski, Harriet oli iseenda jahmatuseks juba jälle rase, kuid see rasedus ei kulgenud nii, kuidas olid eelmised läinud eelmiste kohta võib öelda lihtsalt. Harriet oli meeletult väsinud nendest aastatest, Dorothy tema ema oli ka Sarahi juurde läinud appi talle downi sündroomiga last kasvatama aitama, kuid kui ema teada sai, et laps on jälle rase, siis tuli ta neile appi tagasi. Harrietil oli väga raske, laps tema kõhus lausa peksis teda ja ta vahepeal tundis,et ta on seest poolttäiesti segi pekstud. Selgelt oli näha lapse löögi järel tema jalakuju vms. Arst kirjutas talle rahusteid ja Harriet võttis neid tihedamini ja rohkem kui ta oleks tohtinud. Tal käisid samuti masendus- ja pisarahood peal
JUUDI PEREKONNA ELU EESTIS Katkendid valinud Mare Oja Perekond […] Vanaisa Jehoshua (vanaheebrea keeles „Jumal teda päästab“) üheksast lapsest … poeg Kelman Lodzis, tütred Hela ja Regina Varssavist, poeg Isaak Stockholmist, Dagmar Normeti isa Rubin Tallinnast, tudengist poeg Moonik Moskvast, pojad Jevgeni ning Jakov Moskvast, tütar Debora Petrogradist. Vanaema Sarahi vanaisa oli Austria-Ungari monarhi õukonnas nõunikuks ja talle oli kuulunud ligi pool Varssavi linna. Algul elasid nad Varssavis, kuid et poegadele paremat haridust võimaldada, kolisid Peterburi. Vanaisa kauples rauaga – ta varustas Venemaa raudteed rööbaste materjaliga 1920. aastal opteerusid Dagmar Normati vanemad isa Rubin ja ema Nora Eestisse […] Vanemad olid otsustanud, et on aeg lapse haridusele tähelepanu pöörata … ning talle lisaks eesti ja
annaabi.ee 
