Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline prantsuse tants, elavas tempos. 3. SARABANDA - Hispaania, 3 osaline tants, mis on suursugune ja aeglane. 4. GIGNE - 3 osaline inglise tants, kiires tempos. Alates 19. sajandist muudetakse süidiks hoopis teistsugust muusikat, numbrid ooperitest ja ballettidest. Peale Dachelbeli oli nimekaid Saksa heliloojaid palju: Heinrich Schütz (1585-1672), Johann Gottfried Walter (1684-1748) Kaks suurimat saksa baroki esindajat olid Johann Sebastian Bach (1685-1750), George Friedrich Händel (1685-1759) NEED HELILOOJAD panid
Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli. Süit- erikarakteriga palade tsükkel. Allemande- -aeglane saksa tants. Courante- prantsuse kiire hüppe tants. Sarabanda- hispaania pidulik tants, aeglane. Gigue- soti meremeeste väga kiire hüppetants. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Saksa helilooja, kes 9 aastaselt kaotas mõlemad oma vanemad ja keda hakkas kasvatama tema vanem vend. Vanemast vennast sai ta esiene muusikaõpetaja. Bach oli iseõppija, kooliharidust sai ta vähe. Kuni aastani 1723 rändas Bach mööda saksamaad, töötas lühemaid ja pikemaid perioode kirikute juures, õukondades ja linnamuusikuna. 1723 asus ta tööle
ning memm ja taat, kes istuvad maja lähedal pingil. Võib-olla olen seda ka varem kuulnud, kuna tuli tuttav ette. Teose lõpus muutus meloodia kiiremaks ning lõpes järsult. Järgmisena kuulasime Stepan Raki variatsioone Jaromir Klempiri teemale. See teos algas aeglaselt ja rahulikult. Meloodia oli ühtlane, kuid üks moment muutus väga rõõmsameelseks ja elavaks. Kiire meloodia meenutas jälitamist. Teose lõpp oli väga järsk. Edasi kõlasid Leo Brouweri sonaadid. Esimesena kuulasime II Sarabanda de Scriabin. Teos algas väga aeglaselt. Hiljem lisandusid kõvemad löögid. Meloodia oli peaaegu muutumatu ja kurb. See muusikapala mulle eriti ei meeldinud, kuna oli liiga veniv ja nukker. Järgmisena kuulasime Leo Brouweri sonaadi III La Toccata de Pasquini. See teos meeldis tunduvalt rohkem, kui eelmine. Algus oli väga kiire ja meloodiline, lisandusid ka mõned jõulised noodid. Aeg ajalt muutus mäng nii kiireks, et me ei kujutanud ette, kuidas nii mängida võib. Lõpu poole hakkas
annaabi.ee 
