struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega)
kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem? On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on aineringe kaudu seotud, nt järv Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (valgud, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi, Koosneb kliimarežiimist, produtsentidest (autotroofsed organismid e peamiselt rohelised taimed), makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened) Anorgaanilised ained Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi. Kliimarežiim Produtsendid (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed Makrokonsumendid e fagotroofid (heterotroofsed organimsid e loomad, kes söövad teisi organisme) Mikrokonsumendid või saprotroofid (peam bakterid ja seened, mis toituad