Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest
10 m madalam, Emajõe suudmealal Akalis olev noorema kiviajaasulakoht on kohati kaetud kuni 3 m paksuse turbakihiga,Piirissaare pindala oli 1796. aastal 20,08, praegu vaid 7,5 km2. Järve nõos on Kvaternaari setete paksus kohati üle 50 m. Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida- ja lõunaranna lähedal turbamuda. Valdav osa järve põhjast on kaetud orgaanilise aine rohke (20– 40%) sapropeeliga, mis on kasutatav ravimuda, loomasööda ja väetisena. Värska lähedal on tervisemuda keskmine paksus üle 4 m, uuritud varu 7,42 miljonit m3 (prognoosvaru 44,5 miljonit m3). Suuri mudaleiukohti on mujalgi, liiva leidub rohkestiKodavere ja Piirissaare ümbruses. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7. XI 1964) 31,76 meetrini (12. V 1924), järve ekstreempindala on vastavalt 3474 ja 4328 km2. Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal
annaabi.ee 
