Olmeekide pärandile toetudes levis sapoteekide kultuur olmeekide asualal umbes 500-1000 pKr. Nad elasid lõuna pool Vaikse ookeani kallast asulas nimega Mitla. Sapoteegid rajasid oma tegutsemisajal mäeplatoole akropolile sarnase linna nimega Monte Albáni, mille hiljem aastatel 1931-33 avastas arheoloog Alfonso Caso. Monte Albáni tähtsaimateks leidudeks on aga avastamisajal väga aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides järelvalve all, kuid hauakambreid võib praegugi vaatamas käia. Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma. Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, lisaks kaetud suurte kiviplaatidega. Neist paljudest hauakambritest tuntuim on 7
Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.3.SAPOTEEKIDE JA MISTEEKIDE KULTUUR (5-10.saj.): Sapoteekidel seisis kõrgel järjel nefriidi, vulkaanilise klaasi ja kulla töötlemine. Nendelt on säilinud ulatuslikke lossivaremeid (tuntumad Mitlas), mida kaunistavad sambad ja suurepärased seintesse inkrusteeritud geomeetrilised ornamendid. Peale selle on leitud ka keraamikateoseid- eeskätt inimese kujulisi urne. Osavad kullassepad olid ka misteegid, nad katsid ka inimkolpi türkiisist mosaiigiga, tehnika mille võtsid neilt üle asteegid. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870
annaabi.ee 
