juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie jala(1,5m) kõrgusele.
on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. Ehkki Läänemeres paikneval Gotlandi saarel olid olemas pikaajalised kivitöötlemise traditsioonid, läks see kunst mujal moodi alles kümnenda sajandi keskpaigas ja ka siis arvatavasti tänu üha lähemale tutvusele ristiusu mälestusmärkidega Euroopa teistes osades. Vähe on leitud ka keraamikat. Ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alla olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. Nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad
annaabi.ee 
