mia%206.pdf] 2.3. Lipiidide imendumine Lühikesed rasvhapped imenduvad verre otse läbi sooleseina, samuti ka vabanenud glütserool. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Pikad rasvhapped ja monoglütseriidid aga on liiga suured ega saa sel viisil imenduda. Nende imendumine sõltub mitsellide moodustumisest. Sapphappe abil koonduvad soolevalendikus vabad rasvhapped ja monoglütseriidid iseeneslikult mitsellieks. Seejuures mängib võtmerolli sapivedeliku üks peamine koostisosa letsitiin. Mitsellide moodustamine on oluline, sest see muudab lipiidide osad vees emulgeeruvateks. Sel moel on võimalik rasvhappete ja monoglütseriidide imendumine läbi soole limaskesta epiteelrakkude hattudes olevate pooride, mis on ümbritsetud hüdrofiilse orientatsiooniga struktuuridest. (Drackley 2000) 8 3. LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON LIITMAOLISTEL LOOMADEL
Anamneesi kogumine toimub nagu tavaliselt S-HAREV-skeemi järgi, valude korral täiendavalt PIRTA-skeemi järgi (→ peatükk „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“). Kindlasuunaline süstemaatiline uuring Nii nagu kõigi kiirabi patsientide puhul kontrollitakse ka kõhupiirkonna vigastustega patsientidel elulisi funktsioone pulsi, vererõhu, südamerütmi ja hingamissageduse korduva mõõtmisega. Abdoomenitrauma korral võib verejooksude, mao-soolesisu, sapivedeliku, pankreasenõre või uriini väljavooluga kõhuõõnde tekkida vastav sümptomaatika. Eriti hulgitraumaga patsientide korral tuleb sageli silmanähtavate kolju-, rindkere- ja jäsemevigastuste kõrval otsida sihikindlalt ka kõhu piirkonna vigastusi (→ peatükk „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“). 516 Süstemaatiline pealaest jalatallani uuring Kehaosa Tähelepanek Mille võimalik sümptom