viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel). Sagarikusisesed juhad ühinevad sagarikevahelisteks juhadeks, viimased paiknevad sidekoelistes sagarikevahelistes septides. Viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse. Pankreasejuha paikneb elundi sisemuses elundi sabast kuni peani ja koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku. Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust. Heledad endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi saarte( insulae pancreaticae) nimetust. Need on ümarad või ovaalsed rakkude kogumid eksokriinsete lõpposade vahel. Pankrease saared koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest. Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset - ta reguleerib glükoosi transporti
kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude Hingamisorganid on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops
annaabi.ee 
