Leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud Homo neanderthalensis - H. sapiensiga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5% - suur kolju ja pea, keha samuti suur, aju sümmeetrilisem - libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 materjali - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - jäid H. sapiensile alla, kadusid Euroopast ligi 41 000 39 000 a tagasi (polnud immuunsust H. sapiensi poolt kaasa toodud haiguste vastu) Leiud: pärinevad Euroopast, Lähis-Idast Homo floresiensis - 2003 a leitud kääbusinimlaste liik - esimesed leiud 50 000 a tagasi - surid välja ligi 12 000 a tagasi - jalad pikemad kui keha - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H
Kas inimese elust oleks midagi puudu või teisiti. Kindlasti oleks teisiti ja väga palju. Primaarsed vajadused oleks kaetud küll aga värv, särts ja vürts oleks puudu. See oleks nagu teha toitu ilma maitsestamata ja garneeringuta, kõhu saab täis küll aga midagi on nagu puudu. Kunsti eesmärk on anda nendele elementaarsele igapäevastele asjadele mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. See on nagu enda elukvaliteedi parendamine. Homo sapiensile on ilu, kaunidust ja esteetikat vaja, et oma vaimu korras hoida. Sama moodi nagu keha viiakse trenni. Ja sama moodi nagu trennis käimisest võib jõuda sõltuvuseni võib ka kunsti tegemisest ja nautlemisest jõuda vabalt sõltuvuseni, sellest kujuneb elustiil. Läbi visuaalse kunsti saab tihtipeale väljendada ennast perfektsemalt, siis kui sõnadest jääb puudu ja kui hing soovib siiski midagi enamat öelda. Kunst võib olla ka puhas ilu nautlemine
aastat. Iga äärmuslik populatsioon kaob varem või hiljem. Liigil on oma aeg ja väljasuremine leiab aset tingimuste muutudes kõigis arengurühmades. Sellises nn. taustväljasuremises ei ole midagi erakordset. Liik võib kaduda ka nii, et temast kujuneb evolutsiooni käigus vähehaaval üks või mitu tütarliiki. Sellisel juhul on tegemist normaalse liigitumisprotsessiga. Ka sellist liigi kadumist võib pidada loomulikuks. Inimesele Homo sapiensile eelnes Homo erectus. Elu ajaloos esineb ka nn. väljasauremislaineid väga paljude liikide kadumist lühikese aja jooksul (geol. võib see kesta kümneid tuhandeid või miljoneid aastaid). Sellisel juhul hävivad liigid aga palju kordi kiiremini kui nn. taustväljasuremise jooksul. Selliseid laineid põhjustavad tõenäoliselt ülemaailmselt suured katastroofid, nagu tugevad kliimamuutused või taevakehade kokkupuuted maaga.
annaabi.ee 
