Teose peategelane (vanamees) võttis oma ülesandeid tõsiselt, ta soovis üle kõige püüda palju kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal Santioagoga merel käia. -Auahnus Santiago soovis kõigest hingest püüda samamoodi kalu, nagu varem (seega palju kalu). -Loodus Inimese jõud ei käi looduse omast üle ning ükskõik kui palju inimene ka ei üritaks
Hemingway ,,Vanamees ja meri" 1. Tegelaste tabel: Santiago Manolin Sihikindel, julge, suure tahtejõuga, Abivalmis, lahke, hoolitsev. mõnes mõttes julm ja mitte väga Tumedapäine, väike, noor. hoolitsev. Suhtles teiste külaelanikega. Vana, hallipäine, habemega. Kõige rohkem suhtles Santiagoga. Ei suhelnud eriti teiste külaelanikega. Armastas ka väga kalu ja kalapüüki. Kõige rohkem suhtles Manoliniga. Santiago oli poissi väiksest saatai merel Kaladesse ja teistesse loomadesse kaasa võtnud. suhtus hästi. Eriti armastas ta kalu. Suhtus rahulikult olukordadesse. 2. Vali järgmistest küsimustest üks ning arutle teosele toetudes ja tavaeluga paralleele tuues selle üle umbes 100-sõnalises essees.
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Teose tegevusaeg ja tegevuspaigad: Teose tegevusaeg on umbes 1936-1951. Tegevus toimub kalurikülas Kuuba saarel. Ülevaade sündmustikule: Santiago (vanamees) olevat oma küla parim kalamees, kuid viimasel ajal tal ei näkanud. Ta oli juba merel olnud 84 päeva ja ei ühtki kala. Mõnikord käis temaga kalal väike poiss Manolin, kui peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi vanemd tal Santiagoga kalale minna, sest vanamehel polevat üldse kalaõnne. Poiss tahtis väga vanamehega kalal käija, aga paraku ei ta ei saanud minna. Poiss oli väga abivalmis, ta tahtis väga aidata vanameest, ta oli vanamehel väga suureks abiks. Esimest korda, kui poiss vanamehega kalal käis, pidi poiss äärepealt surma saama, sest vanamees olevat nii suure kala paati tõmmanud, et see oleks äärepealt paadi puruks teinud, aga kõik läks õnneks.
otsis oma ''kuldkala'', mis tooks temale terve varanduse ning 85'ndal päeval ta leidis oma ''kuldkala'' aga kahjuks sõid haid tema kala tükkhaaval ära. Tsitaat : ,,Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Selles teoses otseselt polnud midagi, mis mind vihastas. Ainuke moment oli see, kui poisi isa ei lubanud poisil Santiagoga kaasa merele minna, kuna isa arvas, et Santiago toob ebaõnne ja isa ei tahtnud, et poisiga midagi juhtuks. Muidu polnud sellist kohta, kus oleks vihastanud. Santiagol polnud lihtsalt õnne elus piisavalt. Tsitaat : ,,Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul ja kes võib teda eales ära tunda" 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks?
uuesti kalal käima, kuid ei soovi oma pettumuse ja valu tõttu enam rääkida või jääb vanamees hoopiski oma elupäevade lõpuni üksi. Samuti võib kõik toibuda ja nad elavad oma tavapärast elu edasi. 10. Kas teos on reaalne või väljamõeldis? Arutlege. Lähtudes Hemingway enda öeldust ja artiklitest, siis saab väita, et teos on reaalne, mis on emotsionaalselt väga tugevalt edasi antud. Hemingway ei olnud tegelikult väga lähedane Santiagoga, kuid oli tema laeva kapten ning Santiago segas talle kokku tema lemmikkokteile. Santiago tegelik nimi on Gregorio Fuentes ning ta elas 104 aastaseks. Temaga on tehtud palju intervjuusi, kuid inglis keeles ei oska ta midagi muud öelda peale selle, et “I’m the old man” ehk “Ma olen see vana mees.”
- ,,Ma toon sulle süüa ja ajalehed," ütles poiss. ,,Puhka hästi vana. Ma toon rohupoest sinu käte jaoks head salvi." Essee ,,Kumb on olulisem, kas teekond või sihtpunkt?" Teosele toetudes arvan mina, et tähtsam on teekond. Iial ei või teada, mis juhtub enne sihtpunkti jõudmist. Santiagoga juhtus sama, ta ei osanud ette mõelda, et haavab kätt ning et võtta ravimiseks vajalikud tarbed kaasa, samuti toidu ja enesekaitsevahenditega. Inimesed ei oskagi sellistele asjadele ennem mõelda, kui nad selle olukorraga silmitsi on. Merel olles tuli Santiagol paljude asjadega hakkama saada, millega ta ennem ei olnud arvestanud. Enne kala kätte saamist, rabeles saak kõvasti, selle käigus aga haavas vanamees oma vasakut kätt sügava haavaga, kuna tal
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha
maksma ei pidanud, otsustas ta lahkuda ja unenägusid enam mitte uskuda - ta jättis lambad sõbra talli ja läks külla oma toimetusi tegema, talle meeldis oma rändava elu juures see, et uute inimestega kohtudes ei tekkinud nendega kohustust igapäevaselt suhelda ja kokku puutuda ja seega ei saanud hakata need inimesed sind muutma - enne lammaste põllule viimist, ootas ta päikese laskumist ja hakkas lugema uut paksu raamatut, mille oli saanud, äkki ilmus tema kõrvale vanamees, kes Santiagoga juttu püüdis teha ja lonksu veini palus, poiss andis terve pudeli lootuses, et vanamees ta rahule jätab - vanamees hakkas Santiago raamatut uurima ja teatas, et see on igav raamat, Santiago mõistis, et taat on seda lugenud ja päris raamatu sisu kohta, hiljem ka vanamehe elukoha kohta, mees nimetas end Saalemi kuningaks Melkisedekiks, suutis lugeda Santiago mõtteid ja pakkus poisile tehingut, et kui too annab kümnendiku oma lammastest mehele, ütleb ta poisile varanduse asukoha
karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha.
annaabi.ee 
