ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured peituvad India kultuuris, mistõttu peetakse endastmõistetavaks seal eksisteerinud iidseid arusaamu elust. Näiteks usutakse inimeste ümbersündi (budistid ei usu surematut hinge, vaid surmaeelse meeleseisundi taaskehastumist). Ümbersünd toimub üha uuesti ja uuesti ning sellist ringlemist ümbersündide ahelas nimetatakse sansaaraks. Samuti tunnistatakse karma seadust – iga uue sünni määravad ära inimese teod, mõtted ja kavatsused eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat. Mungad ja nunnad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Sageli on traditsiooniks hankida toitu kerjates. Budistid annavad viis tõotust:
neid ühendab, kuid tegelikult on tegemist vaid rea protsessidega. Kõige selle lõpp, mis võiks taassündida. Ihade surm. Eraldumine. Vaibumine." Ja nagu sansaara tähendab lõpmatut taassündimist, on nirvaana ,,sündimatu, algupäratu, loodamatu, kujundamatu. Kui ei oleks olemas sündimatut, loodamatut, kujundamatut, siis poleks pääsu sündinute, loodute ja kujundatute maailmast." Sansaara Indialaste arusaama hingede rändamisest nimetati Buddha eluajal sansaaraks. Sanskrit keeles tähendab see ,,igitiirlemine", mis viitab hingede rännakule läbi lõpmatu hulga soovimatute elude. See surma ja taassünni tsükkel toimub universumis, kus toimub samuti hävimine ja taasloomine. Praeguses elus kordasaadetud teod tingivad järgmise ümbersünni. Milline osa inimesest ümbersündi läheb, puudub budistide seas üksmeel. Mõnikord võrreldakse ümbersündi leegi üleandmisega ühelt küünlalt teisele: kas see on sama tuli, mis läks teisele küünlale