kutsikaga, kes on noorest peas ilus ja armas, kuid täis kasvades kaotab kogu oma võlu, nõtkuse ja jõu, muutudes puitunud, ilmetuks tarbeolevusks. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast.Kodumaa on tema jaoks lähedane, kallis inimne, kelle rõõmudele ja õnnetustele ta kaasa elab. Koolis kutsuti teda Koljatiks, sest ta oli suure kondiga ja tugev. Mobiliseeriti. Vilma- 18.a Sannakese popsi tütar, sihvaka keha, hallide silmadega tüdruk, pärit vaesest perest, kus leibagi on jaopärast.Meeldis Jaanusele, kes talle ka armastust avaldas. Edgar- Taaveti ja Roosi poeg, kes oli ärahellitatud. Ta pole sügavmõttelisteks järeldusteks küps. Ta on elanud koolipoisi elu, üht-teist lugenud, paari plikat musitanud, kuiva toidu kõrvale sahhariiniga maguskas tehtud teevett joonud ja suusatamas käinud. Koolis kutsuti teda Taavetiks
Kas ei olnud Mats Aniluik omal ajal siiski veel leebe? Taaveti ainus poeg, Aiaste tulevane pärija, kui temagi ei kavatse mingiks advokaadiks või inseneriks hakata. Oksjon lk 80 Keegi ei tohi mõelda, et ta võib Aniluige üle naerda ja teda kerjuseks pidada. Siin elatakse iseseisvalt ja uhkusest pole ka puudu. KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei oska. Tunnevad äkki rõõmsalt, et on inimesed ja elavad elu jaoks, et seisavad hiirest mõõtmatult