mis ju kunsti otstarve ikka natuke on. Ehk juhtuks siis Saare lauludetsüklis kuuldavale tulema, kõik 11 laulu. /.../ Ei sooviks ma sealt midagi välja jätta /.../" Siis iseloomustab ta kujukalt võimaliku suhtumist uude kogumikku, ennustades, et M. Saare laule- nagu see oli tema enda lauludega- niipea ei suudeta mõista. Ta kirjutab: "Tuleb ju ette, et kunstitoodete ees, mis üheltpoolt mitte modernistide lambakarja lipu all ei sünni, millel ka mitte ülessoendatud vale klassitsismi sanktsioneeriv maik juures pole, et seal nii hästi ettekandev kogu, kui ka auditoorium ammuli suuga seisab./.../ Jah, pärast kui asjad käima hakkavad, järelaimajad oma käppadega tulevad, diletandid oma kulpidega, päevamood oma küüntega ja arvustajad oma tsenseerimis- nugadega, oma surmalauludega ja hümnustega, siis hõõrub mõnigi oma silmi. Siis saavad aru needki, kelle katekismuses ainult Silcher ja Abt seisavad. /..
Need normid, mis on loodud kohtunike, seaduse rakendajate jaoks, need on need normid, mille raames tegevjuristid saavad tegutseda. Nende normide eripäraks on see, et need ei ole tekkinud spontaanselt, vaid on seadusandja teadliku tegevuse tulemuseks. Juristide norme nimetatakse ka otsustamisnormideks 3. Riiklik õigus loojaks riik, kirja pandud seadusandja poolt, kannab formaalset iseloomu, selle tagab riigiorganite sanktsioneeriv tegevus. Riiklik õigus ei saa eksisteerida ilma riigita. Selle õigus all mõistab Ehrlich seda õigust, mis tuleneb riigist. Seejuures on ükskõik, kas see avaldub seaduse, mingi korralduse või ettekirjutuse või kohtuotsuse näol, oluline on see, et see õigus sisaldub riigi käsus, mille täitmist riik ise garanteerib oma vastavate organite kaudu.
annaabi.ee 
