Ülesandeid tuleb lahendada, need on ka eelduseks, et saab arvestustööle. Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus. Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Õigus – käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust eristatakse objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumik Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvad õiguste alla. Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus.
Õiguse vormid ehk allikad Õigusnorm oli mõtteline käsk või keeld mis oleks kindlas vormis ja selgelt arusaadav addressaatidele. Ajaloos on välja kujunenud mitmesuguseid õiguse väljendamis vorme ehk allikaid. Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusallikatena on kasutusel esiteks õiguslik ehk sanksioneeritud tava. Teiseks õigusteadlaste ehk juristide arvamus , kolmas haldus ja kohtu pretsendent. Neljandaks leping ja viiendaks normatiivakt ehk õigust loov akt. Iguslik ehk sanksoniseeritud tava tekkis riigi ja õiguse tekkeperioodil. Selliselt et riik võttis kasutausele tavanormid andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne õigus. Juristide arvamus etendas väga tähtsat osa 2 ja 3 sajandil vanas roomas. Kus mõned
annaabi.ee 
