võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi „Rukajärvi tee“ peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia
Paju lahingus, millest Tartu koolinoorte üksus osa ei võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi ,,Rukajärvi tee" peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid
Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8 eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas. Ettransport kulges aeglaselt tuli eakuatsioonipunktide juures moodustada ka toitlustuspunktid. Haavatuid veeti tagalasse algul kaubavagunites hiljem soetas Punane Rist 14 sanitaarvagunit laiarööpmelisel ja 3 vagunit kitsasrööpmelisel raudteel. Eraldi vagunid olid raskesti ja kergelt haavatute jaoks. Sanitaarvagunitega transporiditi Vabadussüja ajal 43 463 haavatut ja haiget. Lisaks sanitaarvagunitele oli transpordi kaks desifektsioonivagunit, üks köökvagun ja üks seitsevaguniline saunarong. Koos transprdiosakonnaga töötas matmisosakond,mille ülesandeks oli langenute matmine lahinguväljal või toimetada kogukohta. Kodumaale saadeti ka 142 Soome ja Taani langenud
annaabi.ee 
