006. Veekogude maa (V) - iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa. 007. Transpordimaa (L) - liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga. 008. Jäätmehoidla maa (J) - tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa. 009. Riigikaitsemaa (R) - riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa. 010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud. 011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile
vabas õhus. Krematoorium kui selline võib olla täiesti iseseisev üksus, kui enamasti kuulub ta siiski kalmistute või tervishoiuasutuste koosseisu. Komplektsena on tagatud ka parem teenuse osutamine, tänu millele on paremini maandatud ka kadunukese omaste emotsionaalne pinge. Krematsiooni eelised Krematsioon on hügieeniline matmisviis. Krematsioon vähendab matmiskohtade probleemi: ühe tavalise hauaplatsi peale on võimalik matta 9 urni. Urnikalmistud ei vaja enda ümber sanitaartsooni, kuna reostusoht puudub, sest tuhastatud säilmed on steriilsed. Tuhastatud säilmeid on lihtne transportida, ka ühest riigist teise. Urni mattes saab valida matuse aega ja kohta, kuid tavalise matuse puhul on aeg piiratud (eriti suvel). Kaasaegsed krematooriumiahjud on väga keskkonnasõbralikud, ning juhitakse juba arvutite poolt, et tagada täielik ohutus tuhastamisprotsessi käigus. Näiteks ei lase arvuti avada enne krematooriumiahju ust kui temperatuur ei ole langenud ohutule tasemele