Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. Põletusi tekitavad statokokid. Nad paisatakse õhku piisakestega köhimisel, aevastamisel. Töö- ja eluruumide õhumikroobide sisaldus sõltub näiteks ruumide sanitaarseisundist ja ventilatsioonist. Ruumide õhu sanitaarseisundit hinnatakse tavaliselt mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajate mikroobide arvu järgi 1 cm3/õhus. Nad on sagedased hingamisteede, nina- ja suulimaskesta asukad. Tööstusruumide, külmhoonete ja meditsiiniasutuste mikroobide vähendamiseks kasutatakse sissejuhitava õhu filtreerimist, kiiritamist UV kiirtega ja osoneerimist osooniga. 32. Mikroobide levik taimedel ja loomadel
Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. Põletusi tekitavad statokokid. Nad paisatakse õhku piisakestega köhimisel, aevastamisel. Töö- ja eluruumide õhumikroobide sisaldus sõltub näiteks ruumide sanitaarseisundist ja ventilatsioonist. Ruumide õhu sanitaarseisundit hinnatakse tavaliselt mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajate mikroobide arvu järgi 1 cm3/õhus. Nad on sagedased hingamisteede, nina- ja suulimaskesta asukad. Tööstusruumide, külmhoonete ja meditsiiniasutuste mikroobide vähendamiseks kasutatakse sissejuhitava õhu filtreerimist, kiiritamist UV kiirtega ja osoneerimist osooniga. 32. Mikroobide levik taimedel ja loomadel
vesi on heitvesi. Reostunud heitvesi vajab enne loodusesse tagasijuhtimist puhastamist. Maamajapidamistes ja põllumajanduse tootmisettevõtetes tekib alati olmereovett, tootmise puhul ka tootmisreovett. Puhastamist vajab ka reostunud aladelt kogunev sademevesi. Põllumajandusest pärinev heitvesi on reostunud orgaanilise aine, taimetoitainete, haigusbakterite ja soolenugiliste munadega. Reovee hulk ja omadused sõltuvad suurel määral veekasutaja elukeskkonna sanitaarseisundist, tavadest ja majanduslikest võimalustest, tootmises tehnoloogia valikust ja tootmiskultuurist. Reovett tekib seal, kus vett tarbitakse, seetõttu on kasutatava vee ja kanalisatsiooni juhitava vee hulk tihedalt seotud. Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Vee erikasutusluba peab olema, kui juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse. 11.1 Maamajapidamiste reoveekäitlus
annaabi.ee 
