1959. aastal, mil ENSV Ministrite Nõukogu määruse nr. 119 (lisa 1) alusel loodi riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" (lisa 2) ja määrati kindlaks selle piirid. Ühtlasi kinnitati ka keeluala kaitse korraldamise eeskiri, mille kohaselt oli nimetatud keeluala ülesandeks Halliste jõe luhal kasvava omapärase tamme-pärna-saare puisniidu säilitamine ja sealsete taimekoosluste edasise arengu jälgimise võimaldamine. Keelatud oli puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), karjatamine, taimede kogumine, ala ülesharimine või selle üldilme muutmine ning jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega) (Kumari, 1960). 1993. a. 8. detsembril moodustati Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr. 387 Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade ning Halliste puisniidu botaanilise keeluala baasil Soomaa rahvuspark
See on eriti oluline männikultuuride puhul. Kõigi aegade suurim üraskikahjustus maailmas oli P. Ameerikas, Briti Columbias levinud üraskikahjustus, kus 2007.a. ulatus kahjustatud pind 10 milj. ha ja maht 700 milj. tm (so rohkem kui Eesti 100 aasta raiemaht!!!). Kahjustajaks Denroctonus ponderosa, kes on meie hariliku hiidüraski sugulane. Kahjustab põhiliselt keerdmändi. Selle kahjustuse algstaadiumis oleks tõenäoliselt õigeaegsed sanitaarraied levikut oluliselt pidurdanud, sest erinevalt meie kuuse-kooreüraskist talvituvad D. ponderosa vastsed puutüvel, koore all ja kahjustatud puude raie oleks populatsiooni oluliselt vähendanud. Kuna metsade majandamine oli piiratud, kujunesid ühevanuselised, keerdmänni puistud, mis olid üraskite jaoks sobivas eas (suht. vanad). Puudus ka metsade mosaiiksus ja mitmekesisus. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis