Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse kord ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord Veehaarete ja kalda kaitse Joogivee võtmiseks moodustatakse joogivee võtmise koha ümber sanitaarkaitse ala. Maa- ja veeala, mis ümbritseb joogiveevõtu kohta peab olema kaitstud, kuna reostus või veekogu ja põhjaveekihti kahjustav tegevus selles piirkonnas võib kiiresti ning oluliselt mõjutada joogiveevõtu kohast võetava joogivee kvaliteeti. Sanitaarkaitsealadel on majanduslik tegevus keelatud ning seal tohivad viibida ainult keskkonna järelevalvega, seirega, tervisekaitsega, veehaarde teenindamisega ning hooldamisega seotud tööülesandeid täitvad isikud. Samuti on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud maavarade kaevandamine. Põhjavee kasutamise puhul joogiveena tuleb moodustada puurkaevu ümber 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Seisuveekogude puhul on sanitaarkaitseala kogu veekogu akvatoorium ning seda ümbritsev 90 m laiune kaldavöönd
veesõidukite liikumise või seda piirata. Veesõidukiga sõitja ei tohi rikkuda maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õigusi ning peab kaitsma vee-elustikku. 3.3. JOOGIVESI Joogivett saadakse looduslikest veekogudest, Tallinnas ja Narvas peamiselt pinnaveest, mujal Eestis põhjaveest. Joogivee kvaliteedi tagamiseks ja joogiveeallikate kaitseks on veevõtukohtade ümber moodustatud veehaarde sanitaarkaitsealad. Sanitaarkaitsealadel Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse piiratakse tegevusi, et vältida reostuse tekkimise ohtu. Joogivee kvaliteedi jälgimist korraldab terviseamet. 3.4. VEESEISUNDI HINDAMINE Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema looduslikult puhas ja inimtegevuse poolt rikkumata. Selle tagamiseks hinnatakse vete olukorda igal aastal rohkem kui 750 veekogu, veekogu osa ja põhjavee kohta
annaabi.ee 
